Eesti Rulluisuliidu sporditurvalisuse kodukord

Vaimset, füüsilist või seksuaalset turvalisust ohustavate olukordade ennetamise ning
juhtumitele reageerimise, teavitamise ja lahendamise kord

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Käesolev kodukord (edaspidi kord) on koostatud Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (edaspidi EADSE) 2021. a juhendi „Spordipersonali käitumisjuhend laste ja noorte väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks“ alusel ning lähtub selles esitatud mõistetest ja sätetest. Korra kinnitab Eesti Rulluisuliidu (edaspidi ERUL) juhatus. Kord on ERUL-i, tema liikmesorganisatsioonide ning nende sporditegevuses osalevate töötajate, treenerite, treenitavate ja treenitavate vanemate ja/või eestkostjate (edaspidi lapsevanemad) jaoks järgimiseks kohustuslik ulatuses, mis tuleneb ERUL-i põhikirjast, asjakohastest lepingutest ja liikmesorganisatsioonide kehtestatud reeglitest.

1.2. Mõisted

1) vaimse väärkohtlemisega tekitatakse pingeseisund, mis võib põhjustada lapse emotsionaalsele arengule raskeid või pöördumatuid kahjustusi. Spordis võib vaimne väärkohtlemine leida aset näiteks järgmistes olukordades: pidev kritiseerimine, sarkasmi kasutamine ja ironiseerimine sportlase suunal või tagasisidest ilmajätmine, sõimamine, alandamine, mahategemine, mõnitamine, sportlase ignoreerimine ja tõrjumine, liigse surve avaldamine.

2) füüsiline väärkohtlemine on tahtlik füüsilise jõu kasutamine, mis võib põhjustada lapsele kergemaid, raskemaid või eluohtlikke füüsilisi ja psühholoogilisi kahjustusi. Spordis võib füüsiline väärkohtlemine leida aset näiteks järgmistes olukordades: treeningtsükli intensiivsus ületab lapse kehalist võimekust; võistlema suunamine või võistlemise toetamine hoolimata vigastusest; treener sunnib tegema harjutusi, hoolimata ohust tervisele.

3) seksuaalne väärkohtlemine on lapse kaasamine igasugusesse seksuaalsesse tegevusse, millega ta ei ole nõus või mille sisust ta ei saa aru ning mille paneb toime täiskasvanu või teine laps, kes on vanuse või arengutaseme poolest vastutus-, usaldus- või võimusuhetes kannatanuga.

4) ahistamine on teise inimese soovimatu käitumine, mis loob ebamugavust, alandab ahistatavat ja tema väärikust. Ahistamine võib olla seksuaalne või sooline. Väärkohtlemist ja ahistamist tuleb ennetada ja sellega võidelda, sest nendega kaasnevad mitmesugused lühi- ja pikaajalised mõjud: keskendumisvõime alanemine, unehäired ja unetus, ärevus, depressioon, stress, madal enesehinnang või liigne enesekindlus, kehvad sooritused treeningutel/võistlustel, negatiivne mõju klubi teistele liikmetele ja lähedastele, usaldustunde vähenemine.

5) laste väärkohtlemine on mis tahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.

6) hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS § 30). Kohustus hädaohus olevast lapsest teatada hädaabinumbril 112 on kõigil isikutel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest (LasteKS § 31).

7) abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu (LasteKS § 26).

8) hooletusse jätmine on lapsevanema, hooldaja jt (sh treeneri) kohustuste mittetäitmine lapse füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu eest hoolitsemisel, mis võib kahjustada lapse eakohast arengut ning vaimset ja füüsilist tervist. Lapse ohutuse tagamata jätmine, sh arvestades lapse sõltuvust täiskasvanust, on näiteks sportlase toidu või joogita jätmine, ebapiisav puhkus ja taastumine, füüsiliselt turvalise treeningukeskkonna mittepakkumine, arenguliselt või kehaliste võimete mõttes ebasobivate treeningumeetodite kasutamine, ületreening ja ülekoormusvigastuste vältimata jätmine, ignoreerimine ning tähelepanust ja tagasisidest ilmajätmine jne. Hooletusse jätmiseks loetakse veel kohasest arstiabist keeldumist ja spordi turvavarustuse mitterakendamist treeningul või võistlusel.

9) spordipersonal (töötaja) on kes tahes juhendaja, treener, mänedžer, võistkonna abiline, ametnik, meditsiinitöötaja, füsioterapeut, massöör, kohtunik vm isik spordiorganisatsioonis.

10) treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.

11) treenitav on ERUL-i või tema liikmesorganisatsiooni sporditegevuses osalev sportlane, sealhulgas laps või noor.

1.3. Kord reguleerib ERUL-is ja tema liikmesorganisatsioonides tegutsevate juhatuse liikmete, töötajate (sh treenerid, tugipersonal), treenitavate (sh lapsed ja noored) ning lapsevanemate suhteid ja käitumist. Kõik osapooled lähtuvad ausa mängu põhimõtetest, austades treenitavate õigust treenida avatud, lugupidavas, turvalisust ja heaolu tagavas keskkonnas.

1.4. Kord on ERUL-i töölepingute ja teenuslepingute ning liikmesorganisatsioonide vastavate lepingute ja tegevusreeglite osa ulatuses, milles see on lepingus või organisatsiooni kehtestatud korras ette nähtud. Kord on avalikult kättesaadav ERUL-i kodulehel www.rulluisuliit.ee.

1.5. Sporditurvalisust (sh vaimne, füüsiline, seksuaalne väärkohtlemine või ahistamine) ohustava olukorra ilmnemisel on töötaja, treener, lapsevanem või treenitav kohustatud reageerima. Hädaohus olevast lapsest ja vahetust ohust elule või tervisele tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112; abivajavast lapsest tuleb teatada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale või lasteabitelefonil 116 111.

1.6. Korras sätestatud rikkumiste esmaseks käsitlejaks on üldjuhul treener koos juhtumiga seotud osapooltega, välja arvatud juhul, kui juhtum puudutab treenerit ennast või vajab viivitamatut välist sekkumist. Juhul kui on ohtu seatud ühe poole turvalisus ja/või õigused, kaasatakse vajadusel juhtumi lahendamisse lapsevanem(ad) ja teised spetsialistid (spordiklubi/ERUL-i juhtkond, lastekaitsetöötaja, psühholoog, politsei, EADSE jt).

1.7. Rikkumiste menetlemisel rakendatakse käesolevas korras kehtestatud distsiplinaarmenetluse sätteid.

1.8. Korda kohaldatakse kõigile ERUL-i pädevusse kuuluvatele spordialadele, sealhulgas rull-iluuisutamisele, kiirrulluisutamisele, inline freestyle’ile, rulaspordile ja trikitõukerattaspordile, samuti teistele ERUL-i pädevuses olevatele World Skate’i aladele. Treeningutel, võistlustel ja väljasõitudel järgitakse konkreetse spordiala, treeningpaiga ja korraldaja ohutusnõudeid.

2. TREENERI JA TÖÖTAJA KÄITUMINE

2.1. Treeneri ja töötaja lugupidav käitumine väljendub järgnevas:

1) kasutab suhtlemisel lugupidavat kõnestiili;

2) ei salli ega julgusta mis tahes kiusamist;

3) ei käitu teist alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt (sh märkused keha kohta);

4) ei kasuta rassistliku või diskrimineerivat kõnestiili;

5) ei kohtle treenitavaid ebavõrdselt.

2.2. Treeneri ja töötaja eetiline käitumine väljendub järgnevas:

1) ei flirdi alaealisest treenitavaga, isegi juhtudel, kui alaealine seda ise soovib;

2) ei paku alaealisele treenitavale küüti mootorsõiduki vm vahendiga ilma eelnevalt lapsevanemaga kooskõlastamata;

3) ei otsi väljaspool treeningut treenitavaga treeningprotsessiga mitte seotud pidevat kontakti (nt helistades);

4) ei kasuta treenitavaga ühist riietusruumi samal ajal;

5) ei ööbi ilma lapsevanemaga eelnevalt kooskõlastamata alaealisega ühes toas;

6) ei kutsu treenitavat endale külla ega lähe treenitava koju lapsevanemaga kooskõlastamata;

7) ei korralda üks-ühele kohtumisi (v.a juhul, kui kohtumine on seotud arenguvestlusega vm tagasiside andmisega treenitavale ning selleks tuleb kasutada avalikke ruume ja eelnevalt teavitada lapsevanemat ja/või klubi juhtkonda);

8) ei kingi treenitavale raha ega tee ebasobivaid hinnalisi kingitusi;

9) ei sunni treenitavat vigastustega treenima/võistlema;

10) järgib oma spordiala ohutusnõudeid, hindab treeningpaiga ja harjutuste ohutust ning tagab, et nõutud kaitsevarustust kasutatakse;

11) ei tee treenitavast ebasobivaid fotosid ega videoid ega avalda neid ilma nõutava õigusliku aluse või nõusolekuta.

2.3. Treener ja töötaja austab treenitava õigust kehalisele puutumatusele:

1) treenitavaga ei looda üldjuhul füüsilist kontakti, v.a. juhul, kui see toimub mõlema poole nõusolekul ning on seotud juhendamise, julgustamise või lohutamisega;

2) kui spordiala spetsiifika nõuab treenerilt füüsilist kontakti treenitavaga, siis treener selgitab treeneritavale ja tema lapsevanematele/eestkostjatele tagamaks avatuse ja üksteisemõistmise;

3) enne füüsilist kontakti nõudvate harjutuste sooritamist treeningu raames küsib treener treenitavalt nõusolekut.

2.4. Treener ja töötaja tagab soopõhiselt ahistamisvaba keskkonna:

1) ei alanda vastassugu või soopõhiselt;

2) ei suhtu vastassoost treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;

3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt.

2.5. Treener ja töötaja tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:

1) ei tee seksuaalse või mitmetähendusliku alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treenitava suunal ega kuuldes (sh ropendamine, suguelunditesse saatmine jne);

2) ei tee märkusi treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;

3) ei tee treenitavatest ega treenitavatele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok jt) kaudu;

4) ei tee ettepanekut astuda seksuaalvahekorda.

2.6. Treener ja töötaja tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:

1) ei tarvita tööülesannete täitmisel alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (ilma arsti ettekirjutuseta) ega ole alko-, või narkojoobes;

2) ei paku treenitavatele alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta neid kasutama.

2.7. Treeneri või töötaja poolsed rikkumised:

1) kui treener või töötaja on treenitava arvates mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, võib treenitav teavitada sellest lapsevanemat, klubi/ERUL-i juhtkonda või määratud usaldusisikut; teate saaja peab reageerima. Kahtlustatavaga ei pea laps ise juhtumit selgitama;

2) kui treener või töötaja on lapsevanema arvates mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, teavitab lapsevanem sellest klubi või ERUL-i juhtkonda või määratud kontaktisikut;

3) rikkumise asjaolude selgitamiseks on juhtkonnal õigus küsida treenerilt või töötajalt kirjalikku selgitust ning vajadusel algatada distsiplinaarmenetlus. Selgituste küsimisel järgitakse osapoolte õigusi ja konfidentsiaalsuse nõudeid.

3. TREENITAVA KÄITUMINE

3.1. Treenitava, sh alaealisest treenitava lugupidav käitumine väljendub järgnevas:

1) kasutab lugupidavat kõneviisi;

2) ei käitu teiste suhtes alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt;

3) ei kasuta rassistlikku või diskrimineerivat kõneviisi;

4) aktsepteerib kohtunike otsuseid;

5) aktsepteerib treenerite/töötajate otsuseid, kui need ei ohusta treenitava turvalisust ega õigusi.

6) järgib spordiala, treeningpaiga ja võistluse ohutusreegleid ning kasutab nõutud kaitsevarustust.

3.2. Alaealisest treenitava eetiline käitumine väljendub järgnevas. Käesolevad käitumisjuhised ei vähenda täiskasvanu kohustust tagada alaealise turvalisus ega pane alaealisele vastutust täiskasvanu sobimatu käitumise eest:

1) alaealine treenitav ei pea vastama treeneri ja/või töötaja flirtivale või muule sobimatule lähenemisele, isegi kui täiskasvanu seda soovib;

2) alaealine treenitav ei lase end sõidutada treeneri ja/või töötaja mootorsõiduki vm vahendiga ilma lapsevanema loata;

3) väldib väljaspool treeningut treeneri ja/või töötajaga mittevajalikku kontakti (nt helistades jms);

4) alaealine treenitav  ei kasuta treeneri ja/või töötajaga ühist riietusruumi samal ajal;

5) alaealine treenitav ei ööbi treeneri ja/või töötajaga ühes toas ilma eelnevalt lapsevanemaga kooskõlastamata;

6) alaealine treenitav ei kutsu treenerit/töötajat endale koju ilma  lapsevanemaga kooskõlastamata;

7) alaealine treenitav ei lähe treeneri/töötajaga üks ühele kohtumisele ilma, et oleks teavitanud sellest enda lapsevanemat;

8) alaealisel treenitaval on õigus keelduda põhjendamatust füüsilisest kontaktist treeneri ja/või töötajaga;

9) alaealine treenitav ei võta ilma lapsevanema nõusolekuta vastu treeneri/töötaja poolt tehtud ebasobivaid hinnalisi kingitusi ega raha.

3.3. Treenitav tagab soopõhiselt ahistamisvaba keskkonna, mis väljendub järgmises:

1) ei alanda vastassugu või soopõhiselt;

2) ei suhtu vastassoost treenerisse, töötajasse või teise treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;

3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt.

3.4. Treenitav tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:

1) ei tee seksuaalse alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treeneri, töötaja või teise treenitava suunal;

2) ei kõneta treenerit, töötajat, teist treenitavat seksuaalse alatooniga või ei tee mitmetähenduslike nalju;

3) ei tee märkuseid treeneri, töötaja teise treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;

4) ei tee treenerist/töötajast ega teistest treenitavatest või nendele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok) kaudu.

3.5. Treenitav tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:

1) ei tarvita alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (ilma arsti ettekirjutuseta) ning ei ole treeningutel, võistlustel vm väljasõidul alko-, või narkojoobes;

2) ei paku treenerile/töötajale ega teisele treenitavale alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta neid kasutama.

3.6. Treenitava poolsed rikkumised:

1) kui treenitav on mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, on treeneril õigus treenitav ohutuse tagamiseks treeningust eemaldada. Sõltuvalt rikkumise ulatusest teavitab treener sellest lapsevanemat ja vajadusel klubi/ERUL-i juhtkonda; alaealise turvalisus peab olema tagatud;

2) rikkumise asjaolude selgitamiseks võib treener või töötaja küsida treenitavalt ja teistelt asjaosalistelt selgitusi ning teha juhtkonnale ettepaneku algatada distsiplinaarmenetlus. Alaealisele tagatakse vajaduse korral lapsevanema või muu usaldusväärse täiskasvanu tugi.

4. LAPSEVANEMA KÄITUMINE

4.1. Lapsevanema lugupidav käitumine väljendub järgnevas:

1) kasutab lugupidavat kõneviisi;

2) vastutab oma lapse ja enda käitumise eest nii treeningkeskkonnas kui võistlustel;

3) aktsepteerib kohtunike otsuseid kui see ei sea ohtu lapse tervist;

4) aktsepteerib treeneri/töötaja otsuseid ning ei häiri nende tööd;

5) ei käitu alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt;

6) ei kasuta rassistlikku või diskrimineerivat kõneviisi.

4.2. Lapsevanema eetiline käitumine väljendub järgnevas:

1) ei varja või jäta treeneriga jagamata infot lapse tervislikust seisundist, mis võib vajada lisatähelepanu;

2) ei tülita põhjendamatult treenerit ja/või töötajat ega luba seda teha ka enda alaealisel lapsel;

3) ei küsi treenerilt ja/või töötajalt tema eraelu puudutavaid küsimusi ning ei luba seda teha ka enda alaealisel lapsel;

4) ilma eelneva kokkuleppeta ei luba treeneril ja/või töötajal enda alaealist last sõidutada;

5) ei sisene riietus- või duširuumi ilma loata, austades treenitavate privaatsust;

6) ei ööbi ühes toas teiste treenitavatega ilma lapsevanemate nõusolekuta;

7) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel kutsuda treenerit/töötajat koju;

8) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel treeneri/töötajaga üks ühele kohtumisi;

9) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel võtta vastu treeneri/töötaja poolt tehtud ebasobivaid hinnalisi kingitusi ega raha;

10) tagab, et lapsel on spordialale ja treeningpaigale vastav, nõutud ja töökorras varustus, sealhulgas kaitsevarustus;

11) ei avalda treenitavate kohta ebasobivaid või nende õigusi rikkuvaid postitusi, fotosid ega videoid sotsiaalmeedias.

4.3. Lapsevanem tagab soopõhiselt ahistamisvaba keskkonna, mis väljendub järgmises:

1) ei alanda vastassugu või soopõhiselt;

2) ei suhtu vastassoost treenerisse, töötajasse või teise treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;

3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt.

4.4. Lapsevanem tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:

1) ei tee seksuaalse alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treeneri, töötaja või teise treenitava suunal;

2) ei kõneta treenerit, töötajat, teist treenitavat seksuaalse alatooniga või ei tee mitmetähenduslike nalju;

3) ei tee märkuseid treeneri, töötaja teise treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;

4) ei tee treenerist/töötajast ega teistest treenitavatest või nendele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok) kaudu.

4.5. Lapsevanem tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:

1) ei viibi treeningul, võistlusel vm väljasõidul alko-, või narkojoobes;

2) ei paku treenitavatele alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta neid kasutama.

4.6. Lapsevanem pöörab tähelepanu lapse tervislikule ja tasakaalustatud toitumisele ning piisavale puhke- ja uneajale.

4.7. Lapsevanema poolsed rikkumised:

1) kui lapsevanem on treeneri, töötaja või treenitava arvates mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, teavitatakse sellest treenerit/klubi juhtkonda. Treener/klubi juhtkond hindab saadud teavet ning pöördub selgitusteks lapsevanema või vajadusel juhtkonna poole;

2) rikkumise asjaolude selgitamiseks on juhtkonnal õigus nõuda lapsevanemalt seletuskirja kirjutamist. Seletuskirja kirjutamisest keeldumise, samuti seletuses valeandmete esitamise eest võib juhtkond algatada distsiplinaarmenetluse.

5. KÄITUMINE KAHTLUSE VÕI TEAVITUSE KORRAL

5.1. Kõiki teateid, vihjeid ja kahtlustusi peab võtma äärmiselt tõsiselt ja nendele tuleb reageerida ning neid tuleks käsitleda kiireloomulistena. Teavitatud juhtumite analüüsimine ja edasiste tegevuste planeerimine on ERUL-i juhatuse määratud sporditurvalisuse kontaktisiku vastutusalas; kui kontaktisikut pole määratud, vastutab juhatus. Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teavitada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või lasteabitelefonil 116 111. Hädaohus lapsest tuleb viivitamata teada anda hädaabinumbril 112;

5.2. Kui kannatanu teavitab juhtumist treenerit või klubi/ERUL-i töötajat, on nad kohustatud edastama selle info sporditurvalisuse kontaktisikule või, kui kontaktisikut ei ole määratud, ERUL-i juhatusele. Kontaktisiku võimaliku huvide konflikti puhul teavitatakse ERUL-i juhatust; kui huvide konflikt puudutab juhatust, küsitakse nõu EADSE-lt või pöördutakse pädeva asutuse poole;

5.3. Kui kannatanu on täisealine ja ta on teavitanud juhtumist spordiklubi/ERUL-i, tuleks julgustada teda seksuaalse väärkohtlemise või muu vägivalla juhul pöörduma politseisse. Soovitatav on kannatanule pakkuda tuge politseisse pöördumisel ning veenduda, et talle on teada võimalikud psühholoogilise jm abi võimalused;

5.4. Kui kannatanu on alaealine, tuleb esmalt veenduda:

1) kas alaealise kannatanu lapsevanemad on juhtumist teadlikud või mitte;

2) kas kannatanu on nõus, et lapsevanemad saaksid sellest teada (või ta mingil põhjusel seda ei soovi).

Klubipoolne või ERUL-i määratud täiskasvanu (kontaktisik) peab hindama lapse ohutust ja vajadusel võtma lapsevanematega ise ühendust, et teavitada juhtunust ja leppida kokku edasised tegevused. Kui lapsevanem võib olla väärkohtlemisega seotud või tema teavitamine võib last ohustada, tuleb esmalt küsida nõu lasteabist või lastekaitsetöötajalt. Oluline on, et vastutus ei jääks lapsele;

5.5. Kui on kahtlus, et väärkohtleja on lapsevanem, tuleb spordiklubil/ERUL-il aidata last ja pöörduda juhtumi iseloomust lähtuvalt kas kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja, lasteabi või politsei poole;

5.6. Kui on alust arvata, et kannatanuks on treener või töötaja, tuleb sellest teavitada juhtkonda.

5.7. Kui on kahtlus, et juhtumi puhul võib olla tegu kuri- või väärteoga, tuleb politseilt küsida nõu ja edastada vajalik teave. Vahetu ohu korral tuleb viivitamata helistada hädaabinumbril 112; muudel juhtudel saab pöörduda politsei poole ametlike teavituskanalite kaudu. Spordiklubi/ERUL peab politseiga kooskõlastama edasised tegevused, et mitte takistada politseiuurimist.

5.8. Seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks on olemas lastemajateenus. Teenus on kättesaadav kõigile abi vajavatele lastele Eestis. Nõu ja suunamist saab lasteabitelefonil 116 111, mis on kättesaadav ööpäev läbi;

5.9. Tööandja peab teadma olukorrast, kus lastega töötab isik, kelle suhtes on tekkinud põhjendatud kahtlus laste vastu toime pandud süüteos, ning hindama viivitamata laste turvalisuse tagamiseks vajalikke meetmeid;

5.10. Juhul kui organisatsiooni tegevusetus võib jätkuvalt ohustada laste turvalisust, tuleb sellest teada anda pädevale asutusele, sealhulgas vajadusel politseile, lastekaitsele või EADSE-le.

5.11. ERUL avaldab oma kodulehel sporditurvalisuse kontaktisiku või teavituste vastuvõtja kontaktandmed ja teavitamise juhised; teavitada võib ka otse lasteabi, politseid või EADSE-t.

6. DISTSIPLINAARMENETLUS

6.1. Rikkumised käesoleva korra alusel:

1) lugupidava kohtlemisega seotud rikkumised (p. 2.1; p. 3.1; p. 4.1);

2) eetika alased rikkumised (p. 2.2; p. 3.2; p. 4.2);

3) õigus puutumatusele (p. 2.3);

4) soopõhine ahistamine (p. 2.4; p. 3.3; p. 4.3);

5) seksuaalne ahistamine (p. 2.5; p. 3.4; p. 4.4);

6) uimastivaba keskkonnaga seotud rikkumised (p. 2.6; p. 3.5; p. 4.5);

7) tervisliku ja tasakaalustatud toitumise ning piisava puhke- ja uneajaga seotud rikkumised (p. 4.6).

8) spordiala ja treeningpaiga ohutusnõuete rikkumised (p. 1.8; p. 2.2; p. 3.1; p. 4.2).

6.2. Distsiplinaarmenetluse (edaspidi menetlus) algatamine

1) Kõik pöördumised fikseeritakse kirjalikult (registreeritakse) ja rikkumise kahtluse korral algatatakse distsiplinaarmenetlus, kui küsimus kuulub ERUL-i või tema liikmesorganisatsiooni pädevusse. Menetluse algatamata jätmist põhjendatakse kirjalikult; vajadusel edastatakse teade pädevale asutusele. Märgitakse üles kõik juhtumiga seotud sündmused, toimingud ja kontaktid, sealhulgas kuupäev, kellaaeg ja juhtumi kirjeldus.

Dokumenteerimiskannete näited (illustratiivsed, mitte täitmiseks):

[Kuupäev] [Kellaaeg] X sai juhtumi kohta telefonitsi/e-kirja teel infot inimeselt Y.

[Kuupäev] [Kellaaeg] X rääkis juhtumist ERUL-i/klubi töötajaga.

[Kuupäev] [Kellaaeg] ERUL-i/klubi töötaja vestles inimesega Y.

[Kuupäev] [Kellaaeg] ERUL-i/klubi töötaja teavitas määratud kontaktisikut.

Vältida tuleb põhjendamatute küsimuste küsimist, mis on kantud pelgalt uudishimust.

2) Juhtkond (juhatus või selle määratud vastutav isik) peab juhtumi käsitlemisel hindama võimalikku huvide konflikti ja protokollima sellekohase teabe;

3) Distsiplinaarmenetluse asjaolusid selgitab juhtkonna määratud sõltumatu isik või komisjon, kes koostab juhatusele põhjendatud ettepaneku. ERUL-i juhatusele põhikirjaga antud otsustuspädevust ei anta komisjonile üle. Kui huvide konflikti ei suudeta vältida, pöördutakse EADSE või muu pädeva asutuse poole nõu saamiseks;

4) ERUL-i juhatus peab määrama liidu sees juhtumi eest vastutava isiku;

5) Töötaja või treeneri puhul käsitletakse rikkumist vajaduse korral ka töösuhte või lepingu rikkumisena;

6) Kui juhtum on esitatud politseile, peab ERUL hindama, kas kahtlustatav saab seni oma tegevust jätkata, tagades osapoolte turvalisuse;

7) Juhtumikorralduse eest vastutavad töötajad peavad asjaosalistega läbi viima individuaalsed vestlused ja hindama ning analüüsima olemasolevat teavet, vältides lapse korduvat või põhjendamatut küsitlemist. Selle põhjal tuleb esitada juhatusele üldistav kokkuvõte, mis sisaldab ettepanekuid edasiseks tegevuseks.

NB! Isikuandmete kirjapanemisel tuleb lähtuda isikuandmete kaitse nõuetest ja andmete minimaalsuse põhimõttest.

•  Dokumenteerimise eesmärk on anda selge ja üksikasjalik ülevaade juhtumi käsitlemisest organisatsiooni sees. See on oluline ka juhul, kui juhtumiga tegeleb hilisemas etapis politsei või muu pädev asutus.

•  Dokumenteerimist tuleb käsitleda äärmiselt konfidentsiaalsena ning sellega hakkab tegelema piiratud arv isikuid.

•  Juhtkond peab tagama, et teavet juhtumite kohta ei edastataks kellelegi peale konkreetse juhtumiga tegelejatele.

  –  Juhtumite puhul, mis võivad olla kriminaalkorras karistatavad, peab spordiorganisatsioon enne klubi või treeninggrupi teavitamist küsima nõu politseilt, samuti enne teiste laste ja noorte teavitamist. Lapsevanematele teabe andmisel lähtutakse lapse turvalisusest ja pädeva asutuse juhistest. Vajadusel meediale jagatav info peab olema lühike, konkreetne ja detailideta.

•  Kuulujutud muudavad politseiuurimise või spordiorganisatsiooni juhtumi käsitlemise keerulisemaks ning lisavad asjasse puutuvatele inimestele soovimatut survet. Samuti on keelatud hinnangute andmine juhtunust info avaldaja ning ohvrite kohta. Iga kannatanu versiooni kahtluse alla seadev käitumine või väljaütlemine võib olla taasohvristav ning tema või teiste võimalike ohvrite tervist mõjutavate tagajärgedega. Sellise käitumise ennetamine ning vajadusel lõpetamine on organisatsiooni (juhi) vastutusel.

Juhul kui tekib vajadus lisainformatsiooni saamiseks, võtke ühendust EADSE-ga.

6.3. Menetluse käik

1) Teavitus osapooltele menetluse algatamisest või algatamata jätmisest – üldjuhul hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul teate saamisest, kui see ei takista lapse kaitset või pädeva asutuse menetlust;

2) Menetluse algatamisel avatakse toimik ning antakse osapooltele aega (üldjuhul maksimaalselt 15 päeva) esitada tõendeid, taotlusi, vastulaused ja selgitused ning tagatakse seadusega kooskõlas võimalus menetlustoimikuga tutvumiseks;

3) Esitatud tõendid, taotlused, vastulaused esitatakse kirjalikult, sealhulgas e-kirja või posti teel;

4) Menetluse läbiviijal või komisjonil on õigus küsida osapooltelt ja kolmandatelt isikutelt täiendavaid selgitusi ning tõendeid;

5) Menetluse läbiviija või komisjon koostab toimiku ja selle alusel rikkumise kirjelduse ning põhjendatud otsuse ettepaneku;

6) Menetluse läbiviija või komisjon võib pöörduda EADSE poole ekspertarvamuse saamiseks;

7) Toimik koos meetme ettepanekuga edastatakse ERUL-i juhatusele või asjaomase liikmesorganisatsiooni pädevale organile otsuse tegemiseks. ERUL-i juhatus teeb otsuse põhikirjas sätestatud korras;

8) Menetluses olev teave on menetluse ajal konfidentsiaalne;

9) Otsuse tegija määrab juhtumi avalikustamise õiguspärase ja proportsionaalse ulatuse.

6.4. Rakendatavad meetmed

1) suuline või kirjalik hoiatus;

2) treeningul osalemise või juhendamise tähtajaline keeld ulatuses, milles vastaval organisatsioonil on selleks pädevus;

3) töölepingu/teenuslepingu lõpetamine seaduses ja lepingus sätestatud alustel;

4) võistlustele lähetamise või ERUL-i korraldatavatel võistlustel osalemise tähtajaline piiramine pädevuse piires;

5) pädevale kutsekomisjonile, spordiorganisatsioonile või ametiasutusele põhjendatud teabe või ettepaneku edastamine, kui see on õiguspärane.

Käesolevas korras sätestatud meetmeid kohaldatakse üksnes ERUL-i või asjaomase liikmesorganisatsiooni pädevuse piires ning kooskõlas õigusaktide, põhikirja, lepingute ja kehtivate võistlusreeglitega.

ERUL-i liikmesorganisatsiooni väljaarvamine toimub ERUL-i põhikirja punktides 3.3 ja 3.4 ning mittetulundusühingute seaduses sätestatud alustel ja korras. Väljaarvamise otsusest ja selle põhjendusest teatatakse liikmele viivitamata kirjalikult.

6.5. Meetme määramine

1) Suuline või kirjalik hoiatus, milles märgitakse, et korduva rikkumise korral võetakse kasutusele rangemad meetmed;

2) ERUL-i või spordiklubi kirjalik otsus, milles on märgitud osalemise või juhendamise piirangu aeg ja tingimused;

3) Kirjalik otsus töölepingu/teenuslepingu lõpetamisest, kui selleks on õiguslik alus;

4) Liitmeetme kohaldamisel peavad meetmed olema põhjendatud ja proportsionaalsed; rahatrahvi ega töötasust kinnipidamist käesoleva korra alusel ei kohaldata.

6.6. Menetluse otsus

Otsus tehakse (toimiku alusel) asjaomastele osapooltele teatavaks vajalikus ja õiguspärases ulatuses; otsuses märgitakse:

1) asjaomaste osapoolte andmed üksnes vajalikus ulatuses;

2) rikkumise sisu (faabula);

3) asjaolud ja menetluskäik;

4) põhjendatud otsus ja kohaldatav meede või menetluse lõpetamise alus.

Materjalid edastatakse vajaduse korral politseile, kui ilmnevad:

1) väärteo tunnused;

2) kuriteo tunnused.

Otsusest teavitamine (vajaduse ja õigusliku aluse korral oma kodulehel või teistele organisatsioonidele, sh EOK, EADSE, Spordikoolituse ja -Teabe SA vm), võttes arvesse isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsuse nõudeid.

6.7. Edasikaebamise kord

1) ERUL-i distsiplinaarmenetluses tehtud juhatuse otsusega mittenõustunud isikul on õigus esitada juhatusele kirjalik taotlus otsuse uuesti läbivaatamiseks 15 kalendripäeva jooksul otsuse teatavakstegemisest;

2) Juhatus vaatab taotluse läbi kooskõlas ERUL-i põhikirjaga, vältides huvide konflikti. Vajadusel kaasatakse sõltumatu isik või komisjon arvamuse andmiseks;

3) ERUL-i liikmesorganisatsiooni väljaarvamise korral on liikmel õigus nõuda väljaarvamise otsustamist ERUL-i üldkogul vastavalt põhikirja punktile 3.4;

4) Distsiplinaarmenetluse otsusega mittenõustunud isikul on õigus pöörduda EADSE poole ekspertarvamuse saamiseks;

5) Käesolevas korras sätestatud sisemine läbivaatamismenetlus ei piira isiku õigust pöörduda kohtusse või muu pädeva organi poole ega peata või muuda seadusest tulenevaid tähtaegu.

6.8. Distsiplinaarmenetluse lõpetamise alus

1) rikkumise koosseisu puudumisel või kui rikkumist ei ole võimalik tuvastada;

2) aegumisel, kui see tuleneb kohaldatavast õigusaktist või muust kehtivast korrast;

3) surm;

4) otstarbekuse kaalutlusel, kui see ei kahjusta kannatanu kaitset ega välista kohustuslikku teavitamist;

5) kokkuleppe saavutamisel (leppemenetlus), kui see on vabatahtlik, turvaline ega asenda vajalikku teavitamist pädevale asutusele;

6) muul õigusaktist või kehtivast distsiplinaarkorrast tuleneval alusel.

7. LÕPPSÄTTED

1) Muudatusi korras tehakse üldjuhul vahetult enne hooaja algust või seoses muutustega õigusaktides või ERUL-i põhikirjas;

2) Lähtuvalt antud korrast võib kehtestada täiendavaid juhendeid või reegleid, sealhulgas spordialapõhiseid ohutusjuhiseid;

3) Iga hooaja alguses tutvustavad ERUL ja liikmesorganisatsioonid töötajatele, treenitavatele ning lapsevanematele korda ja selle uuendusi;

4) Treenitavate vahelised erimeelsused lahendatakse rahumeelselt ja vajadusel pöördutakse abi saamiseks treeneri või töötaja poole.

5) Kord jõustub ERUL-i juhatuse otsusega määratud ajal ja avaldatakse liidu kodulehel.

Kinnitatud Eesti Rulluisuliidu juhatuse 29.10.2026 otsusega.