Freestyle rulluisuslaalom (ingliskeelse nimega Inline Freestyle) on mänguline spordiala ja suurepärane ajaviide värskes õhus kõigile, kellele meeldib rulluisutamine ja kes soovivad oma rulluisutamisoskuse viia uuele tasemele.
Rulluisuslaalomit saab harjutada kõikide rulluiskudega, nii kaherealiste kui üherealiste rulluiskudega, millest viimased on populaarsemad. Loomulikult on spetsiaalselt rulluisuslaalomi jaoks mõeldud rulluiskudega raskemate trikkide õppimine tunduvalt lihtsam. Rulluisuslaalomi sõitjate rulluisurataste asetus tavasõitjate omast veidi erinev, nimelt on viimane ja tagumine ratas võrreldes keskmistega kõrgemal. Selline kombinatsioon annab suurepärase manööverdusvõime, mis aitab lihtsamini trikke omandada, kuid nõuab see-eest paremat rulluiskude valitsemist. “Banaani kuju” ehk rockered asetust saab tekitada, kui panna äärmisteks väiksema suurusega rattad. Spetsiaalsetel rullusumudelitel on juba rulluisuraami kuju selline, et saab kasutada ühesuuruseid rattaid, s.t. kõik neli ratast on 80mm. Just selline rataste suurus on optimaalne täiskasvanutele rulluisuslaalomi harjutamiseks. Lastele soovitame maksimaalselt 76mm suurustega rattaid ja veel väiksematele 72mm ja väiksema läbimõõduga rattaid. Kellel spetsiaalset raami ei ole saab “banaani” kuju tekitada, kui panna ette ja taha väiksem ratas, nt. esimeseks ja viimaseks 76mm ratas ja keskmisteks 80mm rattad.
Spetsiaalse rulluisuvarustuse saab Eestis soetada SEBA Rulluisupoest Mustamäel, mudelivaliku ja lisainfo leiab aadressilt www.rulluisud.ee. SEBA Rulluisupood on aastast 2011 toetanud rulluisutajate osalemist MK sarjas.
Kõige parem on rulluisuslaalomi harjutamiseks betoonist plats, kuid väga hästi sobib ka sileda pinnasega asfalt, milleks võib olla laiem kergliiklustee, pargitee, parkla, korvpalliplats vms. Talvisel ajal harjutatakse saalis.
Rulluisuslaalomit harjutatakse reeglina 20 koonusest koosneval rajal, mis asetatakse ühele joonele kindlate vahedega. Standard mõõduks on 80cm. Edasijõudnud sooritavad trikke ka 50cm vahedega rajal. Algajad võivad koonuste vaheks valida 100cm või 120cm, sel juhul piisab raja tegemiseks 14 koonusest.
Rulluisuslaalomi harjutamiseks on loodud rida erineva raskusastmega trikke, millest lihtsamad ehk baastrikid fish, cross ja snake on mõeldud algajatele rulluisuslaalomi huvilistele. Kellel baastrikid on selged võib jätkata juba rohkem oskusi vajavate trikkidega nagu näiteks crazy, chap chap, mabrouk, italian, x, stroll. Kõige raskemad on ühel jalal ja ühel rattal tehtavad trikid, näiteks special, need vajavad väga head tasakaalu ja keha tunnestust ja loomulikult palju treeningtunde.
Trikk on selge siis, kui see sooritatakse sujuvalt läbides 20 koonusest koosneva rea ilma ühtegi koonust puudutamata. Erinevaid trikke omavahel ühendades tekivad kombinatsioonid ehk kombod, millest tuleb välja igale rulluisutajale omane sõidustiil.
Inline Freestyle rulluisutamises on kuus ala:
- Freestyle Slalom Classic
- Freestyle Slalom Battle
- Speed Slalom
- Freestyle Slalom Pair
- Free Jump
- Freestyle Slide
Freestyle Slalom Classic
Classic slaalomis on kolm rida koonustega, mille vahed on: 50 cm, 80 cm ja 120 cm. Classic slaalomis peab võistleja esitama kava, mis sarnaneb uisutamisega jääl. Kava koosneb erinevatest trikkidest, poosidest, elementidest, mis peavad kokku sobima muusikaga, mille võistleja saab ise valida. Hindamisel arvestatakse trikkide tehnilist ja artistlikku sooritust. Pair slaalom on classic slaalom paaris.
Freestyle Slalom Battle
Battle slaalomis on neli rida koonustega, mille vahed on: 50 cm, 80 cm, 120 cm ja 80 cm. Battle slaalomis peab võistleja üle trumpama oma vastased. Võistlus toimub väikestes gruppides (3-4 inimest). Iga võistleja saab mitu (tavaliselt kaks/kolm) 30 sekundi pikkust võimalust, et oma parimad trikid esitada. Iga trikk annab teatud arvu punkte, lisaks mõjutab hinnet, kui kaua suudetakse ühte trikki ilma vigadeta sooritada ning maha aetud koonused omakorda vähendavad punktisummat. Hindamine toimub kohe pärast kõigi grupi võitlejate soorituse lõppu ja kaks paremat liiguvad edasi järgmisse vooru.
Speed Slalom
Speed slaalomis ehk kiirslaalomis peab 20 koonusest koosneva raja (kogupikkus 28 meetrit) läbima ühel jalal võimalikult kiiresti. Koonuste vahe on 80 cm. Võitlejad saavad hoogu võtta 12 meetrit. Iga maha aetud koonus annab penalti 0,2 sekundit, mis lisatakse lõpuajale. Rohkem kui nelja koonuse maha ajamisel aega ei arvestata ja katse loetakse mitte sooritatuks. Kõik võistlejad saavad kaks ajasõitu, mille põhjal pannakse kokku põhivõistlusele pääsejad, olenevalt osavõtjate arvust ja peakohtuniku otsusest kas 4, 8, 16, 32 või 64 võistlejat. Põhivõistlusel võtavad kaks võistlejat omavahel mõõtu ja kahe omavahelise sõidu võitja liigub edasi järgmisse vooru kuni finaalini välja.
Free Jump
Kõrgushüpe rulluiskudel.
Freestyle Slide
Slide võistluse eesmärk on sooritada erinevaid slaide püüdes vastased tehniliselt üle trumbata. Osaletakse väikestes gruppides (3-4 inimest). Paremusjärjestus pannakse grupipõhiselt kokku vastavalt võistlejate sooritustele, mille põhjal parimad lähevad järgmisse ringi.
Üle maailma toimuvad mitmed võistlused, kust võtavad osa ka Eesti Inline Freestyle rulluisutajad juba aastast 2010. Kõige paremaid tulemusi on seni saavutatud kiirslaalomi alal (speed slalom). Jooksvas maailma edetabelis on parim eestlane 2024 jõudnud 15-ndale kohale. Iga kuu muudetava edetabeli leiab World Skate lehelt:
https://www.worldskate.org/inline-freestyle/rankings.html
Rulluisuslaalomiga hakati tegelema Eestis sajandi algusaastatel. Harrastajate arvu hüppelise kasvu ja huvi ala vastu tekitasid 2008 aastal korraldama hakatud Rulluisuslaalomi kolmapäevakud. Just sellest sariüritusest kasvas välja seni tänane edukaim Freestyle rulluisutaja Erki Kullap, kes tiirleb maailma karikasarjas juba aastast 2011 ja kes on Eesti rekordit korduvalt uuendanud. 2024 aastal tegid oma esimese võistluse MK sarjas juuniorid Arsenij Kuzin, Linda Guzvina ja Viktoria Teterina.