Eesti Rulluisuliidu arengukava 2026-2030

Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Eesti Rulluisuliidu roll ja juhtimismudel
3. Lähteolukord arengukava perioodi alguses
4. Visioon 2030
5. Missioon
6. Väärtused
7. Tulevikupilt 2030
8. SWOT-analüüs
9. Strateegilised põhisuunad 2026–2030
10. Arengukava põhimõõdikud
11. Rahastamise põhimõtted
12. Turvalisus, aus sport ja juhtimine
13. Arengukava elluviimine ja seire
14. Kokkuvõte
15. Mõisted ja andmeallikad
Lisa 1. Lähteandmed 2025
Lisa 2. Spordialade lähteolukord
Lisa 3. Rahvusvahelise saavutusspordi lähtekoht
Lisa 4. Tegevuskava 2026–2027
Lisa 5. Arenguplaan 2028–2030
Lisa 6. Täiendavad seirenäitajad

1. Sissejuhatus

Eesti Rulluisuliidu arengukava 2026–2030 määrab Eesti Rulluisuliidu (ERUL) peamised arengusuunad, eesmärgid ja tegevuspõhimõtted aastateks 2026–2030.

ERUL on avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik spordialaliit, mille ülesanne on ühendada, koordineerida ja esindada rulluisu-, rula- ja trikitõukerattasporti Eestis ning rahvusvaheliselt.

ERUL on World Skate’i liige ning esindab Eestis World Skate’i spordialasid vastavalt oma liikmeskonnale ja tegevusvaldkonnale.

ERUL-i tegevusmudel põhineb katuseorganisatsiooni põhimõttel. Liidu roll on luua spordialade arenguks toimiv raamistik, koordineerida ühiseid tegevusi, esindada Eesti huve ning toetada liikmesorganisatsioonide, klubide, sportlaste, treenerite ja teiste osapoolte arengut.

Arengukava eesmärk on arendada ERUL professionaalselt toimivaks, nähtavaks ja koostööaldis spordialaliiduks, mis toetab oma liikmete ja spordialade jätkusuutlikku arengut ning harrastus-, noorte-, võistlus- ja tippspordi arengut.

ERUL aitab kaasa sellele, et liidu esindatavad spordialad oleksid Eestis nähtavad, kättesaadavad ja atraktiivsed nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele.

Arengukava lähtub Eesti spordi üldistest arengusuundadest, ERUL-i põhikirjalistest eesmärkidest, liikmesorganisatsioonide ja spordialade arenguvajadustest ning World Skate’i spordialade rahvusvahelisest arengust.

Arengukava koostamisel arvestatakse ERUL-i inim- ja rahaliste ressurssidega ning keskendutakse selgetele prioriteetidele ja võimalikult suure mõjuga tegevustele.

Arengukava põhimõte: üks ala – selge vastutus – ühine katus.

ERUL tegutseb eelkõige küsimustes, kus ühine tegutsemine loob liikmetele ja spordialadele lisaväärtust.

2. Eesti Rulluisuliidu roll ja juhtimismudel

2.1. Arengukava põhialad

Arengukava perioodil keskendub ERUL eelkõige viiele aktiivsele põhialale:

• rull-iluuisutamine;
• kiirrulluisutamine;
• inline freestyle;
• rulasport;
• trikitõukerattasport.

Teisi World Skate’i alasid käsitletakse vastavalt nende aktiivsusele, organiseeritusele, liikmesklubide olemasolule ja arenguvajadusele.

2.2. Spordialade juhtimiskorraldus

ERUL-is esindatavate spordialade sisulist arengut juhitakse ja koordineeritakse vastavalt kehtivale spordialade juhtimiskorraldusele.

Spordiala juhtimise ja koordineerimise korralduse ning vastavad rollid määrab ERUL-i juhatus, arvestades spordiala aktiivsust, liikmesklubide olemasolu ja arenguvajadusi.

Spordiala juhtimise ja koordineerimisega seotud ülesannete hulka kuuluvad eelkõige:

• spordiala arengu koordineerimine;
• spordiala arenguplaani koostamine ja selle elluviimise jälgimine;
• spordiala reeglite, juhiste ja kriteeriumide ettevalmistamine ning nende esitamine vastavalt pädevusele kinnitamiseks;
• võistlus- ja tulemusinfo koondamine;
• Eesti koondise kandidaatide esitamine juhatusele;
• ettepanekute tegemine tegevuste ja rahastamisvajaduste kohta;
• juhatuse ja peasekretäri nõustamine spordiala küsimustes;
• spordiala tegevuse aastakokkuvõtte koostamine;
• muud spordiala arenguks vajalikud ülesanded vastavalt kehtivale korrale ja juhatuse otsustele.

2.3. Juhtimisvastutus

Üldkogu – on ERUL-i kõrgeim organ ning täidab põhikirjas sätestatud ülesandeid.

President – täidab ERUL-i esinduslikku rolli vastavalt põhikirjale.

Juhatus – vastutab ERUL-i strateegilise juhtimise, eelarve, rahaliste otsuste, liikmeskonna küsimuste, koondiste kinnitamise ning spordialade juhtimiskorralduse kujundamise eest.

Peasekretär – korraldab ERUL-i igapäevast ja operatiiv-majanduslikku tegevust ning tegutseb juhatuse ees aruandekohustuslikult vastavalt põhikirjale ja juhatuse otsustele.

Spordiala eestvedajad – juhivad ja koordineerivad oma spordiala sisulist arengut vastavalt kehtivale spordialade juhtimiskorraldusele.

Liikmesorganisatsioonid ja klubid – korraldavad oma organisatsiooni igapäevast sporditegevust ning panustavad oma spordiala ja ERUL-i ühiste eesmärkide saavutamisse.

ERUL ei dubleeri liikmesorganisatsioonide ega klubide igapäevast tegevust.

3. Lähteolukord arengukava perioodi alguses

Arengukava kvantitatiivse lähtealusena kasutatakse eelkõige 2025. aasta aruandeperioodi andmeid seisuga 2025. aasta lõpp.

Arengukava perioodil võrreldakse iga-aastaseid näitajaid selle lähtebaasiga.

ERUL-il on arengukava perioodi alguses 6 liikmesorganisatsiooni. Liikmesorganisatsioonide arvu kasvatamine ei ole eesmärk omaette. ERUL väärtustab aktiivseid, jätkusuutlikke ja vastutustundlikult juhitud organisatsioone, kes täidavad oma kohustusi ning panustavad spordiala ja liidu arengusse.

Eesti Spordiregistri 2025. aasta aruandeperioodi andmete järgi on rulluisutamises 1015 registreeritud harrastajat. Spordiregistris kajastuv harrastajate arv ei väljenda kogu tegelikku harrastajaskonda, sest osa rulluisu-, rula- ja trikitõukerattaspordi harrastajatest tegutseb väljaspool klubilist või Spordiregistris kajastuvat tegevust.

2025. aasta aruandeperioodi lähteandmete järgi on rulluisutamises 20 kehtiva kutsega treenerit. Kõigil aktiivsetel põhialadel on vajadus treenerite, juhendajate ja teiste spordispetsialistide järelkasvu ning kvalifikatsiooni arendamise järele.

Võistlussüsteem on alade lõikes ebaühtlane. Rull-iluuisutamises ja kiirrulluisutamises on välja kujunenud Eesti meistrivõistluste süsteem. Inline freestyle’is, rulaspordis ja trikitõukerattaspordis vajab üleriigiline võistlussüsteem edasiarendamist.

ERUL-i esindatavatel aladel on rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelisi sportlasi ning mitmel alal ka noorte järelkasvu.

Oluliseks arengupiiranguks on aastaringselt kasutatavate treeningkohtade vähesus.

ERUL-i organisatsiooniline võimekus on piiratud. Liidu igapäevatööd korraldab osalise tööajaga peasekretär ning oluline osa juhtimis- ja arendustegevustest põhineb vabatahtlikul panusel. Arengukava perioodi alguses ei ole juhatuse liikmetele ega spordiala alakomisjonide liikmetele tasu ette nähtud. Samad inimesed võivad täita mitut rolli korraga, mistõttu tuleb arengukava elluviimisel arvestada olemasoleva inimressursi ja töökoormusega.

ERUL-i peamine stabiilne rahastusallikas on EOK tegevustoetus.

Detailsemad lähteandmed on esitatud lisades 1–3.

4. Visioon 2030

Eesti Rulluisuliit on tugev, usaldusväärne ja tõhus katuseorganisatsioon, mis ühendab ja arendab rulluisu-, rula- ja trikitõukerattasporti ning toetab oma liikmete ja spordialade süsteemset ja jätkusuutlikku arengut.

Aastaks 2030 on ERUL:

• selge juhtimis- ja vastutusmudeliga;
• professionaalselt ja läbipaistvalt toimiv;
• järjepidevalt koordineeritud igapäevatööga;
• toimiva spordialade juhtimiskorraldusega;
• liikmesorganisatsioonide toimiva koostööplatvormiga;
• Eesti spordisüsteemis usaldusväärne partner;
• rahvusvaheliselt aktiivne;
• finantsiliselt vastutustundlik ja jätkusuutlik;
• mitmekesisema tulubaasiga;
• võimeline kasutama piiratud ressursse võimalikult suure mõjuga tegevusteks.

5. Missioon

Eesti Rulluisuliidu missioon on arendada, ühendada ja populariseerida rulluisu-, rula- ja trikitõukerattasporti Eestis ning toetada sportlaste, treenerite, klubide, kohtunike ja teiste spordivaldkonna osapoolte arenguvõimalusi harrastus-, võistlus- ja tipptasemel. 

ERUL täidab oma missiooni eelkõige:

• spordialade arengu koordineerimise;
• liikmete ja spordialade esindamise;
• teadmiste ja kompetentsi vahendamise;
• treenerite, kohtunike ja teiste spetsialistide arengu toetamise;
• võistlussüsteemide arengu toetamise;
• rahvusvahelise koostöö;
• arengut toetavates projektides osalemise või nende algatamise kaudu.

6. Väärtused

6.1. Ausus ja läbipaistvus

ERUL lähtub otsuste, rahakasutuse ja tegevuste läbipaistvuse, arusaadavuse ja põhjendatuse põhimõttest.

6.2. Koostöö

Areng põhineb ERUL-i, liikmesorganisatsioonide, klubide, sportlaste, treenerite, kohtunike, lapsevanemate, korraldajate, kohalike omavalitsuste ja partnerite koostööl.

6.3. Sportlik areng

ERUL toetab põhimõtet, et sportlastel oleks võimalik areneda vastavalt oma eesmärkidele, võimetele ja võimalustele.

6.4. Turvalisus ja heaolu

ERUL toetab turvalise, kaasava ning sportlase arengut ja heaolu arvestava treening- ja võistluskeskkonna kujundamist.

6.5. Kaasatus

ERUL toetab põhimõtet, et liidu esindatavad spordialad oleksid võimalikult kättesaadavad erinevas vanuses ja erineva tasemega inimestele.

6.6. Rahvusvahelisus

ERUL toetab võimaluste loomist sportlaste, treenerite, kohtunike ja teiste spordivaldkonna osapoolte osalemiseks rahvusvahelises spordielus.

6.7. Mõistlik rahakasutus

Piiratud vahendeid suunatakse eelkõige tegevustesse, mille mõju sportlastele, klubidele ja spordialade arengule on kõige suurem.

7. Tulevikupilt 2030

Tulevikupilt kirjeldab soovitud olukorda 2030. aastaks. Selle saavutamist mõjutavad ERUL-i tegevuse kõrval liikmesorganisatsioonide, spordiala eestvedajate, sportlaste, treenerite, partnerite ja teiste osapoolte panus ning olemasolevad ressursid. 

2030. aastal on ERUL-is esindatud aktiivsetel spordialadel selge juhtimine ja toimiv spordialade juhtimiskorraldus.

Klubiline harrastamine on kasvanud ning rohkem lapsi ja noori jõuab harrastamisest regulaarse treeningu ja võistlusspordi juurde.

Treenerite arv ja kvalifikatsioon on kasvanud ning spordialadel on tugevam kohtunike, tehniliste ametnike, korraldajate ja vabatahtlike järelkasv.

Põhialadel toimuvad vastavalt spordiala arengutasemele ja vajadusele regulaarsed Eesti meistrivõistlused, üle-eestilised võistlused või võistlussarjad.

Eesti sportlased osalevad järjepidevalt Euroopa meistrivõistlustel, maailmameistrivõistlustel, World Skate’i maailmakarikaetappidel ja teistel kõrgetasemelistel rahvusvahelistel võistlustel.

ERUL-il on tugevamad partnerlussuhted kohalike omavalitsuste, koolide, spordirajatiste, ettevõtete ja teiste spordiorganisatsioonidega.

Koostöö on aidanud kaasa aastaringsete treeningvõimaluste paranemisele.

Liidu tulubaas on mitmekesisem ning EOK tegevustoetuse välised tulud on kasvanud.

8. SWOT-analüüs

8.1. Tugevused

• olemasolev suur harrastajabaas;
• rahvusvahelise taseme sportlased ja tulemused;
• olemasolev treenerikutsete süsteem ja kompetents;
• võistluskorralduse kogemus;
• selge spordialade juhtimiskorraldus.

8.2. Nõrkused

• piiratud organisatsiooniline võimekus ja rollide kuhjumine;
• treenerite puudus;
• ebaühtlane võistlussüsteem;
• aastaringsete sisetreeninguvõimaluste vähesus;
• sõltuvus EOK tegevustoetusest.

8.3. Võimalused

• organiseerimata harrastajate kaasamine klubilise tegevuse juurde;
• üle-eestiliste võistlussarjade arendamine;
• rahvusvahelise koostöö laiendamine;
• treenerite ja kohtunike rahvusvaheline areng;
• koostöö tugevdamine aastaringsete treeningvõimaluste parandamisel;
• sponsor- ja partnerlussuhete kasvatamine;
• sportlaste ja edulugude kasutamine spordialade populariseerimisel.

8.4. Ohud

• sõltuvus ühest peamisest rahastusallikast;
• võtmeisikute ülekoormus;
• vabatahtlike vähesus;
• treenerite järelkasvu ebapiisavus;
• aastaringsete treeningkohtade nappus;
• võistlussüsteemi sõltuvus üksikutest korraldajatest;
• rahvusvahelise tegevuse kasvavad kulud.

9. Strateegilised põhisuunad 2026–2030

9.1. Professionaalse ja tõhusa alaliidu kujundamine

Eesmärk

ERUL-il on selge juhtimis- ja vastutusmudel ning toimiv koostöö juhatuse, peasekretäri, spordiala eestvedajate ja liikmesorganisatsioonide vahel.

Soovitud tulemus 2030

• spordialade juhtimisvastutus on selge;
• spordialade juhtimiskorraldus toimib vastavalt kehtivale korrale;
• infovahetus ERUL-i ja liikmete vahel on regulaarne;
• arengukava elluviimist hinnatakse igal aastal;
• liikmesorganisatsioonid täidavad nõuetekohaselt oma kohustusi;
• organisatsioon sõltub vähem üksikute võtmeisikute panusest.

9.2. Treenerite, kohtunike ja vabatahtlike süsteemi tugevdamine

Eesmärk

Suurendada kvalifitseeritud treenerite ja teiste spordispetsialistide arvu ning parandada nende arenguvõimalusi.

Soovitud tulemus 2030

• kehtiva kutsega rulluisutreenerite arv on kasvanud;
• kõrgema kutsetasemega treenerite arv on suurenenud;
• treeneritel on paremad võimalused osaleda taseme- ja täienduskoolitustel;
• kohtunike ja tehniliste ametnike arenguvõimalusi on toetatud ja arendatud;
• rahvusvahelist kompetentsi kasutatakse senisest rohkem;
• uusi inimesi jõuab võistluskorralduse ja vabatahtliku tegevuse juurde.

9.3. Laste ja noorte arengu toetamine

Eesmärk

Aidata kaasa sellele, et lastel ja noortel kujuneks selgem arengutee esimesest kokkupuutest spordialaga kuni võistlus- ja rahvusvahelise spordini.

Üldine arengutee:

harrastamine → klubiline treening → spordiala valik → kodumaine võistlemine → rahvusvaheline võistlemine → saavutus- ja tippsport

Rulluisutamises moodustab spetsialiseerumata rulluisutamine olulise järelkasvubaasi.

Soovitud tulemus 2030

• laste ja noorte klubiline harrastamine on kasvanud;
• noortele on olemas sobivad võistlusvõimalused;
• perspektiivikatel noorsportlastel on võimalus saada rahvusvahelist kogemust;
• noorte spordist väljalangemise vähendamisele pööratakse teadlikult tähelepanu;
• sportlaste jätkamist pärast võistluskarjääri treeneri, kohtuniku, korraldaja, vabatahtliku või spordijuhi rollis väärtustatakse ja toetatakse.

9.4. Võistlussüsteemi arendamine

Eesmärk

Toetada põhialadel regulaarse, kvaliteetse ja sportlaste arengut toetava võistlussüsteemi kujunemist ja toimimist.

Soovitud tulemus 2030

• olemasolevad Eesti meistrivõistlused toimuvad järjepidevalt;
• arenevatel aladel on välja kujunenud nende vajadustele vastavad Eesti meistrivõistluste või üleriigiliste võistluste formaadid;
• üle-eestiliste võistlussarjade arv on kasvanud;
• võistluskalender on koordineeritud;
• võistluste registreerimine ja tulemuste avaldamine on süsteemsem;
• võistluskorralduse kompetents ei sõltu ainult üksikutest inimestest.

9.5. Tippspordi ja rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine

Eesmärk

Toetada Eesti sportlaste järjepidevat osalemist rahvusvahelistel tiitli- ja kõrgetasemelistel võistlustel ning toetada noorte arenguvõimalusi rahvusvahelise tasemeni jõudmiseks.

Soovitud tulemus 2030

• koondise valikukriteeriumid on selged ja avalikud;
• spordialadel on määratletud rahvusvahelise tegevuse prioriteedid;
• Eesti sportlaste osalemine kõrgetasemelistel rahvusvahelistel võistlustel on regulaarne;
• noor- ja juuniorsportlaste rahvusvaheline osalus kasvab;
• koostöö lähiriikide, World Skate’i ja teiste rahvusvaheliste partneritega on aktiivsem.

9.6. Spordialade nähtavuse ja harrastajate arvu kasvatamine

Eesmärk

Suurendada rulluisu-, rula- ja trikitõukerattaspordi nähtavust ning tuua rohkem harrastajaid organiseeritud tegevuse juurde.

Soovitud tulemus 2030

• Spordiregistris registreeritud harrastajate arv on kasvanud;
• klubiline tegevus on tugevam;
• Spordiregistri andmed kajastavad paremini organiseeritud tegevust;
• sportlaste ja klubide edulugude kajastamist arendatakse;
• spordialad on nähtavamad koolides, kogukondades ja avalikus ruumis;
• ERUL-i kommunikatsiooni regulaarsust ja kvaliteeti arendatakse.

9.7. Taristu, rahastuse ja koostöövõrgustiku arendamine

Eesmärk

Aidata koostöö kaudu kaasa spordialade treeningtingimuste paranemisele ning muuta ERUL-i tulubaas mitmekesisemaks.

ERUL-i eesmärk ei ole ehitada ega omada suurt sporditaristut.

ERUL-i roll on eelkõige:

• spordialade taristuvajaduste kaardistamine;
• info vahendamine;
• erialase sisendi andmine;
• koostöö algatamine kohalike omavalitsuste, koolide, spordirajatiste haldajate ja teiste partneritega.

Eesmärk on aidata kaasa sellele, et rulluisu-, rula- ja trikitõukerattaspordil oleks rohkem sobivaid ning aastaringselt kasutatavaid treening- ja võistluspaiku.

Rahastuses on eesmärk mitmekesistada ERUL-i tulubaasi, kasvatada EOK tegevustoetuse väliseid tulusid ning arendada pikaajalisi partnerlussuhteid.

10. Arengukava põhimõõdikud

Arengukava elluviimist hinnatakse piiratud arvu põhimõõdikute abil. Tabelis esitatud 2030. aasta näitajad on strateegilised eesmärgid, mille saavutamist mõjutavad lisaks ERUL-i tegevusele ka liikmesorganisatsioonide, spordiala eestvedajate, sportlaste, treenerite ja partnerite tegevus ning olemasolevad ressursid.

Valdkond	Lähtekoht	2030. aasta eesmärk
Arengukava elluviimine	mõõtmine algab 2026. aastast	vähemalt 80% aasta prioriteetsetest tegevustest ellu viidud või sisuliselt käivitatud
Liikmesorganisatsioonide kohustuste täitmine	mõõtmine algab 2026. aastast	kõik liikmesorganisatsioonid esitavad nõutud aruanded ja täidavad aruandlus- ning rahalised kohustused õigeaegselt
Kehtiva kutsega rulluisutreenerid	20	vähemalt 30
EKR 5–6 rulluisutreenerid	6	vähemalt 10
Registreeritud rulluisutamise harrastajad	1015	vähemalt 1250
Aus sport ja antidoping	dopingukontroll toimus 2025. aastal	igal aastal on toimunud dopingukontroll
Regulaarsed üle-eestilised võistlussarjad	1	vähemalt 2
Kõrgetasemelistel rahvusvahelistel võistlustel osalevad Eesti sportlased	7	vähemalt 10 sportlast aastas
Pikaajalised sponsorid ja koostööpartnerid	1	vähemalt 3
EOK tegevustoetuse väliste tulude kasv	2025. aasta tase	vähemalt 25% kasv võrreldes 2025. aastaga

Täiendavad seirenäitajad on esitatud lisas 6.

Rula- ja trikitõukerattaspordi täpsed arvulised harrastajate kasvueesmärgid määratakse pärast seda, kui nende alade registriandmed kajastavad organiseeritud tegevust piisava täpsusega.

11. Rahastamise põhimõtted

ERUL-i peamine stabiilne rahastusallikas on EOK tegevustoetus.

Täiendavad rahastusallikad võivad olla:

• liikmemaksud;
• võistlustulud;
• Kultuurkapitali toetused;
• projektitoetused;
• kohalike omavalitsuste toetused;
• sponsorid ja koostööpartnerid;
• rahvusvahelised projektid;
• sihtotstarbelised toetused;
• muud põhikirjaliselt lubatud tulud.

ERUL lähtub rahastamisel ja eelarve kavandamisel järgmistest põhimõtetest:

• püsikulusid ei kavandata üldjuhul ebakindla projektiraha arvelt;
• eelarve koostamisel lähtutakse realistlikult prognoositavatest tuludest;
• võimalusel jäetakse mõistlik reserv;
• enne uue tegevuse alustamist hinnatakse selle võimalikku püsikulu;
• võimalusel eelistatakse tegevusi, mille mõju ulatub mitmele spordialale;
• projektiraha kasutatakse vastavalt selle sihtotstarbele ja rahastaja tingimustele.

Suuremad projektid viiakse ellu juhul, kui nende jaoks on olemas piisav rahastus ja vastutav elluviija.

12. Turvalisus, aus sport ja juhtimine

12.1. Turvalisus ja sportlaste heaolu

ERUL peab sportlaste turvalisust ja heaolu spordiarengu lahutamatuks osaks.

ERUL toetab põhimõtet, et treening- ja võistluskeskkond oleks ohutu ja arvestaks sportlase heaoluga, ning võimaluse korral vahendab selleks asjakohast teavet ja häid praktikaid.

ERUL toetab vigastuste ennetamise, esmaabialase teadlikkuse ning turvalise treening- ja võistluskorralduse arengut.

ERUL väärtustab spordikeskkonda, kus ennetatakse väärkohtlemist, kiusamist, ahistamist ja diskrimineerimist ning probleemide korral lähtutakse kehtivatest reeglitest ja pädevate organisatsioonide juhistest.

12.2. Antidoping ja aus sport

ERUL toetab ausa ja dopinguvaba spordi põhimõtteid ning lähtub oma tegevuses kehtivatest antidopingureeglitest.

ERUL koordineerib igal aastal Eesti meistrivõistluste raames dopingukontrolli läbiviimist koostöös EADSE-ga. Dopingukontrolli viib läbi EADSE vastavalt kehtivatele antidopingureeglitele.

Euroopa- ja maailmameistrivõistlustel osalevad sportlased läbivad vastavalt kehtivatele nõuetele antidopingukoolituse ning omavad nõutud sertifikaati.

ERUL vahendab sportlastele, treeneritele ja teistele spordis osalejatele antidopingualast teavet, juhiseid ja koolitusvõimalusi.

12.3. Hea juhtimise põhimõtted

ERUL lähtub oma tegevuses läbipaistva, vastutustundliku ja eesmärgipärase juhtimise põhimõtetest.

ERUL-i juhtimisel:

• püütakse hoida rollid ja vastutus võimalikult selgelt määratletuna;
• olulised otsused dokumenteeritakse;
• huvide konflikte ennetatakse ning nende tekkimisel käsitletakse neid läbipaistvalt;
• rahalisi vahendeid kasutatakse sihipäraselt ja vastutustundlikult;
• liikmesorganisatsioone kaasatakse neid puudutavate oluliste küsimuste arutamisse võimaluse ja vajaduse korral;
• täidetakse seadusest, põhikirjast ja ERUL-i kehtestatud kordadest tulenevaid kohustusi;
• avalikustamisele kuuluv teave tehakse kättesaadavaks vastavalt kehtivatele nõuetele;
• juhtimispraktikaid hinnatakse ja vajaduse korral ajakohastatakse.

13. Arengukava elluviimine ja seire

Arengukavas kirjeldatud eesmärgid ja tegevused on strateegilised suunised, mille elluviimine sõltub olemasolevatest inim- ja rahalistest ressurssidest, koostöövalmidusest ning iga-aastastest prioriteetidest. Arengukava ei määra iseseisvalt ERUL-i töötajate tööülesandeid ega tekita rahalisi kohustusi. Konkreetne tööjaotus, vastutus, tähtajad ja rahastus määratakse juhatuse otsuste, töökorralduse, tegevuskavade ja eelarve alusel.

Arengukava elluviimist hinnatakse vähemalt üks kord aastas. Juhatus vastutab arengukava üldise elluviimise ja seire korraldamise eest vastavalt olemasolevatele ressurssidele.

Spordiala eestvedajad annavad oma spordiala kohta aastase ülevaate:

• tehtud tegevustest ja saavutatud tulemustest;
• arenguvajadustest;
• seirenäitajate muutumisest;
• järgmise aasta prioriteetidest.

2025. aasta lähteandmed → jooksva aasta tulemus → 2030. aasta eesmärk

Eesmärkide saavutamist hinnatakse seire käigus ning oluliste kõrvalekallete korral tuuakse välja nende peamised põhjused.

Iga-aastaste prioriteetide määramisel arvestatakse tegevuste mõju, vajadust ja teostatavust ning olemasolevaid inim- ja rahalisi ressursse. Kõiki arengukavas nimetatud tegevusi ei pea ellu viima samaaegselt.

Arengukava põhieesmärke muudetakse üksnes põhjendatud vajaduse korral. 2030. aastal koostatakse arengukava lõpphindamine ning alustatakse järgmise arenguperioodi planeerimist.

14. Kokkuvõte

Eesti Rulluisuliidu arengukava 2026–2030 keskne põhimõte on:

Üks ala – selge vastutus – ühine katus.

ERUL-i roll on keskenduda ülesannetele, mida on kõige tõhusam täita katuseorganisatsioonina: kujundada ühiseid süsteeme ja põhimõtteid, ühendada inimesi ja organisatsioone, esindada spordialasid Eestis ja rahvusvaheliselt, vahendada teadmisi ja häid praktikaid ning suunata piiratud ressursse tegevustesse, mille mõju spordialade arengule on kõige suurem.

Aastaks 2030 on eesmärk, et:

• klubiline harrastamine kasvab;
• treenereid on rohkem ja nende kvalifikatsioon paraneb;
• noortel on selgem arengutee;
• Eesti meistrivõistlused ja üle-eestilised võistlused toimivad jätkusuutlikult;
• rohkem Eesti sportlasi osaleb rahvusvahelistel kõrgetasemelistel võistlustel;
• spordialade nähtavus suureneb;
• koostöö aitab kaasa aastaringsete treeningvõimaluste paranemisele;
• ERUL-i tulubaas on mitmekesisem ning EOK tegevustoetuse välised tulud on kasvanud;
• ERUL-i juhtimine ja vastutus on selged.

Arengukava elluviimist iseloomustavad viis märksõna:

• inimesed – sportlased, treenerid, klubid, vabatahtlikud ja teised osapooled;
• vastutus –  selge rolli- ja vastutusjaotus;
• koostöö – liikmesorganisatsioonide, spordiala eestvedajate ja partnerite koostöö;
• tõhusus – olemasolevate ressursside mõistlik ja eesmärgipärane kasutamine;
• areng – spordialade ja organisatsiooni järjepidev edasiminek.

15. Mõisted ja andmeallikad

15.1. Mõisted

ERUL – Eesti Rulluisuliit.

World Skate – rahvusvaheline rulluisu-, rula- ja trikitõukerattaspordi katuseorganisatsioon, mille liige on ERUL.

EADSE – Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus.

Põhiala – arengukava perioodil prioriteetselt käsitletav spordiala: rull-iluuisutamine, kiirrulluisutamine, inline freestyle, rulasport või trikitõukerattasport.

Spordialade juhtimiskorraldus – ERUL-i kehtiva korra ja juhatuse otsuste alusel määratud viis, kuidas spordialade sisulist arengut juhitakse ja koordineeritakse.

Spordiala eestvedaja – spordiala juhtimise ja koordineerimise eest vastutav isik või organ vastavalt kehtivale spordialade juhtimiskorraldusele.

Registreeritud harrastaja – Eesti Spordiregistris vastava spordiala või distsipliini all registreeritud harrastaja.

Spetsialiseerumata rulluisutamine – rulluisutamise harrastamine, mille puhul harrastaja ei ole Spordiregistris määratud konkreetse rulluisudistsipliini alla.

Kõrgetasemeline rahvusvaheline võistlus – Euroopa meistrivõistlused, maailmameistrivõistlused, World Skate’i maailmakarikaetapp või muu ERUL-i poolt vastava spordiala puhul samaväärseks hinnatud rahvusvaheline võistlus.

15.2. Peamised andmeallikad

Arengukava elluviimise hindamisel kasutatakse eelkõige:

• Eesti Spordiregistri andmeid;
• ERUL-i liikmes- ja tegevusandmeid;
• spordialade aastakokkuvõtteid;
• ERUL-i majandusaasta aruandeid ja finantsandmeid;
• ametlikke võistlusprotokolle;
• World Skate’i ja teiste ametlike rahvusvaheliste võistluskorraldajate tulemusi.

LISA 1. Lähteandmed 2025

Arengukava statistiliseks lähteperioodiks on 2025. aasta aruandeperiood.

1.1. Rulluisutamise registreeritud harrastajad

Spordiala / distsipliin	Harrastajaid
Kiirrulluisutamine	287
Rull-iluuisutamine	251
Inline freestyle	101
Spetsialiseerumata rulluisutamine	363
Rulluisuhoki	4
Roller derby	9
Kokku	1015

Rulluisuhoki ja roller derby kajastuvad rulluisutamise statistilises koondarvus, kuid ei kuulu arengukava perioodi põhialade hulka.

Tegelik harrastajaskond on registreeritud harrastajate arvust suurem, sest osa harrastajatest ei kuulu klubidesse või ei kajastu Spordiregistri andmetes. 

1.2. Rulasport

Spordiregistris kajastub lähteandmetes 20 registreeritud harrastajat. Registri näitaja ei kajasta kogu tegelikku harrastajaskonda.

1.3. Trikitõukerattasport

MTÜ Tõukeratta Föderatsiooni kaudu kajastub Spordiregistris lähteandmetes 22 registreeritud harrastajat. Tegelik harrastajaskond on registris kajastatust suurem.

1.4. Treenerid

Treenerite ametlikuks lähteandmeks kasutatakse Eesti Spordiregistrit.

Kutsetase	Treenereid
EKR 3	5
EKR 4	9
EKR 5	3
EKR 6	3
Kokku	20

LISA 2. Spordialade lähteolukord

2.1. Rull-iluuisutamine

Registreeritud harrastajaid: 251.

Eesti meistrivõistlused toimuvad mitmes võistlusformaadis ning olemas on nii kodumaise kui ka rahvusvahelise võistluskorralduse kogemus. Eesti sportlastel ja rühmadel on rahvusvahelise võistlemise kogemus.

Peamine arenguvajadus:

• sportlaste arengutee tugevdamine.

2.2. Kiirrulluisutamine

Registreeritud harrastajaid: 287.

Spordialal toimuvad Eesti meistrivõistlused ning klubide korraldatavad võistlused. Eestil on rahvusvaheliselt edukad masters-klassi sportlased.

Peamine arenguvajadus:

• noorte rahvusvahelise järelkasvu tugevdamine.

2.3. Inline freestyle

Registreeritud harrastajaid: 101.

Regulaarne üleriigiline võistlussüsteem vajab väljaarendamist. Eestil on olemas rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi sportlasi ja noorsportlasi.

Peamine arenguvajadus:

• kodumaise organisatsioonilise ja võistlussüsteemi tugevdamine.

2.4. Rulasport

Spordiregistri lähteandmetes kajastub 20 registreeritud harrastajat, kuid tegelik harrastajaskond on suurem.

Regulaarne Eesti meistrivõistluste või üleriigiliste võistluste süsteem vajab edasiarendamist.

Peamine arenguvajadus:

• organiseeritud harrastamise, võistlussüsteemi ja rahvusvahelise saavutusspordi järkjärguline tugevdamine.

2.5. Trikitõukerattasport

Spordiregistri lähteandmetes kajastub 22 registreeritud harrastajat.

Üleriigiline võistlussüsteem vajab edasiarendamist. Eesti sportlased on saavutanud kõrgeid tulemusi rahvusvahelistel võistlustel.

Peamine arenguvajadus:

• rahvusvahelise edu sidumine tugevama kodumaise võistlus-, treening- ja järelkasvusüsteemiga.

LISA 3. Rahvusvahelise saavutusspordi lähtekoht

2025. aasta lõpu seisuga on Eesti sportlased saavutanud rahvusvaheliselt märkimisväärseid tulemusi mitmel ERUL-i esindataval spordialal.

Rahvusvahelisel tasemel aktiivsete sportlaste hulka kuuluvad muu hulgas:

• kiirrulluisutamises Andrus Kuusk ja Antti Haljak;
• rull-iluuisutamises Annaleen Ojaperv;
• inline freestyle’is Erki Kullap ning rahvusvahelistel võistlustel osalevad Eesti noorsportlased;
• trikitõukerattaspordis Maksim Tihhomirov ja teised rahvusvaheliste kõrgetasemeliste võistluste finaalidesse jõudnud Eesti sportlased.

Konkreetseid rahvusvahelisi tulemusi käsitletakse lähteolukorra ja iga-aastase seire osana ning neid ajakohastatakse arengukava perioodil vajaduse korral.

LISA 4. Tegevuskava 2026–2027

Tegevuskava täpsustab arengukava esimese kahe aasta prioriteete. Iga tegevuse juures on nimetatud võimalik eestvedaja või kaasatud osapooled, elluviimise periood, mõõdik või soovitud tulemus ning peamine rahastusallikas või rahastamise viis. Konkreetne tööjaotus, vastutus, tähtajad ja rahastus määratakse iga-aastase tööplaani, eelarve ning juhatuse otsustega vastavalt olemasolevatele ressurssidele.

Tegevus	Eestvedaja / kaasatud osapooled	Aeg	Mõõdik / soovitud tulemus	Rahastus
Spordialade juhtimiskorralduse rakendamine	Juhatus, peasekretär, spordiala eestvedajad	2026–2027	spordialade juhtimiskorraldus on rakendatud vastavalt kehtivale korrale ning spordialade kohta koostatakse aastakokkuvõtted	põhitegevuse eelarve
Spordialade vastutuse ja infovahetuse korrastamine	Peasekretär, spordiala eestvedajad	2026–2027	spordialadel on selged kontaktid ja regulaarne infovahetus	põhitegevuse eelarve
Liikmesorganisatsioonide kohustuste jälgimise korrastamine	Peasekretär, juhatus	2026–2027	aruandlus- ja rahaliste kohustuste täitmist jälgitakse süsteemselt	põhitegevuse eelarve
Liikmes-, harrastaja-, sportlase-, treeneri- ja võistlusandmete korrastamine	Peasekretär, spordiala eestvedajad, liikmesorganisatsioonid	2026–2027	olemas on ajakohane ülevaade põhialade andmetest	põhitegevuse eelarve
Treenerite vajaduse kaardistamine	Spordiala eestvedajad, peasekretär	2027	treenerite vajadus ja arenguvajadused on põhialade kaupa kaardistatud	põhitegevuse eelarve
Treenerite taseme- ja täienduskoolitusvõimaluste toetamine ja vahendamine	ERUL, spordiala eestvedajad	2027	treeneritele on vastavalt vajadusele ja võimalustele vahendatud või toetatud taseme- ja täienduskoolitusvõimalusi	koolitustulu, projektitoetus, ERUL-i eelarve
Treenerite mentorluse ja teadmiste jagamise arendamine	ERUL, spordiala eestvedajad, treenerid	2027	vähemalt üks toimiv mentorlus- või teadmiste jagamise formaat	projektipõhine või põhitegevuse rahastus
Kohtunike ja tehniliste ametnike vajaduse kaardistamine	Spordiala eestvedajad	2026–2027	vajadus ja olemasolev kompetents on põhialade kaupa kaardistatud	põhitegevuse eelarve
Olemasolevate Eesti meistrivõistluste järjepidevuse toetamine	ERUL, spordiala eestvedajad, korraldajad	igal aastal	Olemasolevate Eesti meistrivõistluste toimumist on vastavalt võimalustele toetatud ning toimunud võistluste tulemused on dokumenteeritud.	võistlustulud, ERUL-i eelarve, partnerid
Inline freestyle’i üleriigilise võistlusformaadi arendamise toetamine	Spordiala eestvedajad, klubid, ERUL	2027	koostöös asjaosalistega on välja töötatud või katsetatud vähemalt üks üleriigilise võistlustegevuse formaat	osalustasud, korraldaja panus, projektitoetus
Rulaspordi kodumaise võistlussüsteemi arendamise toetamine	Rulaspordi eestvedajad, klubid, ERUL	2027	koostöös asjaosalistega on loodud eeldused vähemalt ühe üleriigilise võistluse või kokkulepitud võistlusformaadi rakendamiseks	korraldaja panus, partnerid, projektitoetus
Üle-eestiliste võistlussarjade arengu toetamine	Spordiala eestvedajad, klubid	2026–2027	regulaarsete üle-eestiliste võistlussarjade tekkimist ja arengut on vastavalt võimalustele toetatud	osalustasud, partnerid, projektitoetus
Võistluskalendri ja tulemuste info koordineerimine	Peasekretär, spordiala eestvedajad	2026–2027	põhialade olulisem võistlus- ja tulemusinfo on võimaluste piires koondatud ja avaldatud	põhitegevuse eelarve
Koondise valikupõhimõtete korrastamine ja vajaduse korral ajakohastamine	Spordiala eestvedajad, juhatus	2026–2027	rahvusvahelise võistlustegevusega spordialadel on vastavalt vajadusele kinnitatud selged valikupõhimõtted	põhitegevuse eelarve
Rahvusvahelise arengupotentsiaaliga sportlaste kaardistamine	Spordiala eestvedajad	2027	spordiala eestvedajatel on ülevaade rahvusvahelise arengupotentsiaaliga sportlastest	põhitegevuse eelarve
Sportlaste rahvusvahelise tegevuse toetamine	Juhatus, spordiala eestvedajad, klubid	2026–2027	kõrgetasemelises rahvusvahelises võistlustegevuses osalemist on vastavalt võimalustele toetatud ning osalemise üle peetakse arvestust	sihtotstarbelised toetused, projektid, klubid, sportlaste omaosalus
Laste ja noorte järelkasvutegevuste toetamine	Klubid, spordiala eestvedajad, ERUL	2026–2027	laste ja noorte järelkasvu toetavaid tegevusi on vastavalt vajadusele ja võimalustele toetatud ning nende kohta koondatakse võimalusel ülevaade	klubide panus, projektitoetused, partnerid
Sportlase arengutee põhimõtete kirjeldamise toetamine	Spordiala eestvedajad, treenerid, ERUL	2027	koostöös spordiala eestvedajate ja treeneritega on kirjeldatud üldised sportlase arengutee põhimõtted harrastamisest võistlus- ja rahvusvahelise spordini	põhitegevuse eelarve
Taristu ja aastaringsete treeningvõimaluste vajaduse kaardistamine	ERUL, spordiala eestvedajad, klubid	2026–2027	võimaluste piires on koondatud ülevaade olulisematest taristu- ja aastaringsete treeningvõimaluste vajadustest	põhitegevuse eelarve
Koostöö arendamine KOV-ide, koolide ja spordirajatiste haldajatega	Juhatus, peasekretär, spordiala eestvedajad	2026–2027	koostöövõimalusi on süsteemselt kaardistatud ja arendatud ning võimaluse korral on tekkinud uusi aktiivseid koostöösuhteid	põhitegevuse eelarve või projektipõhine rahastus
ERUL-i sponsor- ja koostööpakkumise loomine	Juhatuse määratud eestvedaja, vajadusel peasekretär	2026–2027	valmis on kasutatav sponsor- ja koostööpakkumine	põhitegevuse eelarve
Pikaajaliste partnerlussuhete arendamine	Juhatus, peasekretär	2026–2027	pikaajaliste sponsorite ja koostööpartnerite arvu suurendamise nimel on tehtud sihipäraseid tegevusi; strateegiline eesmärk on vähemalt 3 pikaajalist partnerit 2030. aastaks	põhitegevuse eelarve
ERUL-i tulubaasi mitmekesistamine ja EOK tegevustoetuse väliste tulude kasvatamine	Juhatus, peasekretär	2026–2027	EOK tegevustoetuse väliste tulude suurendamiseks on rakendatud sobivaid rahastus- ja koostöövõimalusi; strateegiline eesmärk on vähemalt 25% kasv võrreldes 2025. aasta tasemega.	projektid, sponsorid, omatulu
ERUL-i kommunikatsiooni ja infovahetuse arendamine	Peasekretär, spordiala eestvedajad, liikmesorganisatsioonid	2026–2027	ERUL-i hallatavates kanalites on võimaluste piires ajakohane info ning ERUL-ile edastatud olulisem võistlus- ja tulemusinfo on avaldatud	põhitegevuse eelarve
Ülesannete ja töökoormuse parema jaotuse kujundamine	Juhatus	2026–2027	ülesannete jaotus on selgem ning tegevuste elluviimisse on kaasatud rohkem inimesi ja osapooli	põhitegevuse eelarve
Arengukava perioodiline seire	Juhatus, juhatuse määratud eestvedaja, spordiala eestvedajad	kord aastas	arengukava elluviimist hinnatakse vähemalt kord aastas ning vajaduse korral ajakohastatakse seirenäitajaid ja järgmise perioodi prioriteete	põhitegevuse eelarve

Tegevuskava ja rahastamise seos

Iga-aastase tegevuskava koostamisel ja kinnitamisel arvestatakse muu hulgas:

• tegevuse eestvedaja või kaasatud osapooltega;
• soovitud tulemuse ja mõõdikuga;
• olemasolevate põhitegevuse vahenditega;
• võimaliku omafinantseeringu, osalustasude või partnerite panusega;
• vajadusega täiendava projektitoetuse või sponsori rahastuse järele.

Tegevus, mis eeldab olulist lisakulu, viiakse ellu juhul, kui selleks on olemas realistlik rahastusallikas ja vastutav elluviija. Tegevuse kavandamine arengukavas ei tähenda iseenesest rahalise kohustuse võtmist.

Arengukava elluviimise eesmärk on, et vähemalt 80% aasta prioriteetsetest tegevustest on aasta lõpuks ellu viidud või sisuliselt käivitatud.

LISA 5. Arenguplaan 2028–2030

5.1. 2028 – kvaliteedi parandamine

Fookuses:

• võistluskorralduse kvaliteet;
• treenerite ja kohtunike areng;
• võistlussarjade kinnistamine;
• kommunikatsiooni kvaliteet;
• rahvusvahelise koostöö laiendamine;
• taristualase koostöö tugevdamine.

5.2. 2029 – kasv ja rahvusvaheline nähtavus

Fookuses:

• sportlaste rahvusvahelise tegevuse toetamine ja võimaluste arendamine;
• lähiriikidega koostöö;
• rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine Eestis piisava korraldusvõime ja rahastuse olemasolul;
• sponsor- ja partnerlussuhete arendamine;
• Eesti esindajate rahvusvahelises sporditegevuses osalemise toetamine.

5.3. 2030 – hindamine ja järgmine arenguperiood

Fookuses:

• arengukava eesmärkide saavutamise hindamine;
• lähteandmete ja 2030. aasta tulemuste võrdlus;
• liikmete, spordiala eestvedajate, sportlaste ja treenerite tagasiside;
• juhtimis- ja finantsmudeli hindamine;
• järgmise arenguperioodi ettevalmistamine.

LISA 6. Täiendavad seirenäitajad

Lisaks arengukava põhimõõdikutele jälgitakse võimalusel igal aastal:

• EKR 3–4 rulluisutreenerite arvu;
• EKR 5+ rulluisutreenerite arvu;
• laste ja noorte registreeritud harrastajate arvu;
• rull-iluuisutamise registreeritud harrastajate arvu;
• kiirrulluisutamise registreeritud harrastajate arvu;
• inline freestyle’i registreeritud harrastajate arvu;
• spetsialiseerumata rulluisutamise registreeritud harrastajate arvu;
• rula- ja trikitõukerattaspordi registreeritud harrastajate arvu;
• Eesti meistrivõistluste toimumist ja osalejate arvu;
• regulaarsete üle-eestiliste võistluste ja võistlussarjade arvu;
• noor- ja juuniorsportlaste rahvusvahelist osalemist;
• Eesti sportlaste rahvusvahelisi esikümne- ja medalikohti;
• kohtunike ja tehniliste ametnike arvu ning kvalifikatsiooni;
• aktiivsete taristu- ja koostööprojektide arvu;
• aktiivsete strateegiliste koostöösuhete arvu ja arengut;
• kommunikatsiooni ja digikanalite arengut.